26/06/2024
Külastasime siin vahepeal paljukiidetud Leedu pealinna Vilniust ja kange tahtmine oli jagada ka reisimuljeid. Olime maikuu keskel Leedu kahes kõige suuremas ning rohelisemas linnas - Vilniuses ja Kaunases. Vilnius valiti 2025. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks, kuna linn on näidanud viimase paarikümne aasta jooksul üles väga suurt pühendumust linnakeskkonna rohealade suurendamisel ning hooldamisel. Määravaks osutus Vilniuse selge ja kindel visioon, kuidas arenguga jätkusuutlikult edasi minna. Juba praegu on Vilnius Euroopa ja ka maailma üks rohelisemaid linnu. Vastavalt HUGSI (Husqvarna linnade haljasalade uuring) uuringutele, kus analüüsiti erinevate linnade satelliitpilte selgub, et Vilnius jääb rohealade osakaalult alla ainult Hollandi, Saksamaa ja Taani linnadele. Vilniuse haljasalade kogupindala kogu linna pindalast moodustab 61%.
Vilniuse tänavatel jäid silma mitmed inimsõbralikud väliruumi rohelahendused, mitme rindeline istutusviis, taimestiku tihedus ja lopsakus. Palju on vabakujulisi põõsasistutusi, mis tänu heale hooldusele tagavad kõigile liiklejatele nähtavuse ja eraldavad eri teedel liiklejaid.
Magistraaltänavate rekonstrueerimisel on suurte puude alla istutatud põõsad (Foto 1, 2 ja 3). Puude vahekohtades on paigatud rattahoidjad. Parkide servaaladel on samuti mitme rindeline haljastus (Foto 4) - puud all eri kõrguses põõsaste read ja pinnakattetaimed. Pargiruum on suletud ning kaitstud liikluse eest. Rohkelt kasutatakse pihlenelaid ´Sem`, lumimarju, magesõstraid ja teisi vähenõudlikke taimi.
Rohealad jätavad hooldatud ja visuaalselt ilusa mulje seetõttu, et Vilniuses on koostatud kogu linna hõlmav niitmise plaan, kus on hoolikalt valitud, kus niita harvem, kus sagedamini. Seda plaani ka järgitakse, mitte ei nakatuta järjekordse rohekampaaniaga.
Kes juhtub sellel suvel Vilniust külastama, sel soovitame külastada ka Vilniuse presidendi kantselei parki, mis asub Vilniuse vanalinnas. Lihtsalt imetlusväärne, kuidas siin vanade põlispuude alla on rajatud väikesed lilleniidud ja putukahotellid, mida raamistab madalalt niidetud muru, mis loob õitsvatele lilleniitudele ilusa raami (Foto 5). Jälle kord kogesime, et esteetiline linnaruum loob visuaalselt nauditava elukeskkonna.
Uusarenduste jalgteed, rattateed ning hoonestus on üksteisest eraldatud põõsaste rida- ja laus istutusega (Foto 6). Kohtades, kus on otsustatud vaheribadel muru kasuks (seda oli küll väga harva) on muru enamasti ära kuivanud. Põõsad aga saavad kenasti hakkama juba alates 0,8m laiusel roheribal. Moodustuvad üksteisest eraldatud ja turvalised, mugavad liikumise ruumid. Põõsaste laus istutused on uutes elamurajoonides nii jalgteede ja rattatee vahel kui ka nende kõrval asuvate majade ees. Valitud on lihtsad ja vastupidavad liigid, mis tekitavad liikumisteede ümber rohelised mitme astmelised koridorid. Väga palju kasutatakse kohalikke liike ja kohalike puukoolide istikuid, mis siia kliimasse kõige paremini sobivad.
Vilniuse vanalinna tänavate korrastamisel kasutatakse munakive ja siledapinnalisi graniitpätse (Foto 7). Kõnnitee ääres munakivi ja keskel sile tasapind. Liikluse kiiruse reguleerimiseks laotakse tee keskele munakividest alad, nii autol kui jalgratturil on võimalik õiget kiirust valides sõita siledal alal. Vanalinna teenindav ja hooldav transport, mida meie kohtasime, oli väikese gabariidiline ja elektrimootoritel töötav. Rasked masinad lõhuksid teekatendi konstruktsiooni.
Muljet avaldav on Kaunase kuulus pika ajalooga jalakäijate tänav, Laisves (Vabaduse) puiestee. (Foto 8 ja 9). Mille teljeks on ca 150 aasta vanune pärnaallee. Seda on korduvalt vastavalt vajaduste muutumisele rekonstrueeritud ja nüüdseks on 24-27m laiune
Smajade vaheline ruum jagatud jalakäijate, kerg-liiklejate ja teenindava transpordi vahel. Hoonete vahetus läheduses on tänavakohvikud ja kaupluste hajumisruumid.
Tänava rekonstrueerimise projekti konkurss toimus 2004. aastal. Rekonstrueerimise autor, kuulus Kaunase arhitekt Šarūnas Kiaunė, suutis edasi anda oma linnanägemust ja rõhutada linna peatänava tähtsust. Projekt hõlmas laiemat ala - ka kõrvaltänavaid. Loodetakse, et projekt realiseerub edaspidi täies mahus.
2016 - 2020 toimunud 1,3 km pikkusel tänava põhimahu rekonstrueerimistööde ajal vahetati maa-alused kommunikatsioonid, uuendati valgustus ja sademevete äravool, paigaldati kastmissüsteem, rajati tänavaäärsetele platsidele purskkaevud ja lillepeenrad. Tänavate katteks paigaldati erineva suurusega rombikujulised graniitplaadid.
2020-2024 jätkusid rekonstrueerimistööd Laisves puiestee 0,4km pikkusel osal, mis asub ida pool Peaingel Miikaeli kirikut .
Rekonstrueerimise selge, põhjalikult läbimõeldud kontseptsioon ja kivitööde erakordselt kõrge kvaliteet. Kivikatendi põhjalikult läbimõeldud paigaldusviis ja silmaorkavalt hea paigalduskvaliteet viitab projekteerimise kõrgele kvaliteedile.
Tähelepanu väärivad jalgrattatee markeering kirikuesisele sillutisel, kaevuluukide viimistlus, ühelt kivisuuruselt teisele üleminek, kaarjad äärekivid, kergliiklusteede ja jalakäigu tsoonide kõrguslik tundlik eristamine (Foto 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja16).
Kokkuvõtteks - tundsime Leedus lugupidavat suhtumist haljastusse ja nägime linnaruumi projekteerimise ja rajamise kõrget kvaliteeti.
Kindlasti on linnaruumi süstemaatilisel korrastamisel abiks 2021. aastal koostatud „Vilniuse tänavadisaini juhend“ .
Soovitame külastada ka Vilniuse botaanikaeda, mis sel 2024. aastal saab 50 aastaseks.
Botaanikaaias asub ka vaatamist vääriv jaapani aed.
Kersti, Olly ja Piret
05.06.2024
